Montaa¾      Teegid      Ülesanded      
Kaks eestikeelset õpikut Robootika gümnaasiumile ja Mehhatroonika komponentide õpikud annavad ülevaate nii valkonna üldistest põhimõtetest kui käsitlevad ka kõige olulisemaid süsteemiosi, mida mehhatroonikas kasutatakse, sh. andureid, kontrollereid, täitureid ja sidevõrkude ülesehitust 168 Kaks eestikeelset õpikut

Programmeerimine

C++ keele põhjal, praktiliste harjutustega

Kaks eestikeelset õpikut

Robootika gümnaasiumile ja Mehhatroonika komponentide õpikud annavad ülevaate nii valkonna üldistest põhimõtetest kui käsitlevad ka kõige olulisemaid süsteemiosi, mida mehhatroonikas kasutatakse, sh. andureid, kontrollereid, täitureid ja sidevõrkude ülesehitust

Kaks eestikeelset õpikut

Robootika gümnaasiumile,

Mehhatroonika ja robootika õpik, Eesti Teadusagentuur 2013
Laadi alla lehelt robootika.ee (.pdf 3.66MB)

Mehhatroonika komponendid,  

Õppematerjal kutsekoolidele, Tallinn 2014
Laadia alla lehelt digar.ee (.pdf 13.3MB) 

 

Mõlemal juhul on õpik viidatud allikast .pdf failina allalaaditav, toogem siinkohal ära Mehhatroonika komponentide õpiku sisukord, et oleks parem ülevaade, mis selles sisaldub. 

 

Sisukord
1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 6
1.1. Mehhatroonika ja mehhatroonikasüsteem ....................................................................... 7
1.2. Tootmise automatiseerimise eesmärgid ........................................................................... 8
1.3. Tootmise automatiseerimine ............................................................................................ 9
1.4. Masina automatiseerimise astmed ................................................................................. 11
Enesekontrolliküsimused ....................................................................................................... 15
2. Mehhatroonikaseadmed ...................................................................................................... 17
2.1. Andurid .......................................................................................................................... 17
2.1.1. Andurite klassifikatsioon ....................................................................................... 19
2.1.2. Temperatuuriandurid ............................................................................................. 21
2.1.3. Jõu- ja mehaanilise pinge andurid ......................................................................... 26
2.1.4. Positsiooni-, nihke-, kiirus- ja kiirendusandurid ................................................... 32
2.1.5. Vooluhulgaandurid ................................................................................................ 39
2.1.6. Niiskusandurid ....................................................................................................... 41
2.1.7. Objekti registreerivad andurid ............................................................................... 43
Enesekontrolliküsimused ....................................................................................................... 48
2.2. Programmeeritavad kontrollerid .................................................................................... 51
2.2.1. Programmeeritavate kontrollerite rakendamine .................................................... 51
2.2.2. Programmeeritava kontrolleri riistvara .................................................................. 52
2.2.3. PLC tüübid ............................................................................................................. 53
2.2.4. PLC poolt töödeldavad signaalid ........................................................................... 56
2.2.5. Kuidas PLC töötab? ............................................................................................... 57
2.2.6. Multitegumtöö ....................................................................................................... 59
2.2.7. Siemensi Logo kontroller ...................................................................................... 59
Enesekontrolliküsimused ....................................................................................................... 66
2.3. Täiturid ........................................................................................................................... 70
2.3.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................... 70
2.3.2. Täiturmehhanismide valikukriteeriumid ............................................................... 73
2.3.3. Elektromehaanilised täiturid .................................................................................. 73
2.3.4. Asünkroonmootor .................................................................................................. 80
2.3.5. Servoajami ehitus ja tööpõhimõte ......................................................................... 87
2.3.6. Elektromagnetilised täiturid .................................................................................. 88
2.3.7. Pneumaatilised täiturid .......................................................................................... 89
Enesekontrolliküsimused ....................................................................................................... 94
2.4. Infovõrgud ..................................................................................................................... 97
2.4.1. Sissejuhatus tööstuslikesse sidevõrkudesse ........................................................... 97
2.4.2. Hajusjuhtimissüsteemid ......................................................................................... 98
2.4.3. Võrgusidega jaotusvõrkude funktsionaalne jaotamine ........................................ 100
2.4.4. Võrgutopoloogia ja mudelid ................................................................................ 102
2.4.5. Füüsiliste topoloogiate tüübid ............................................................................. 102
2.4.6. Üksused füüsilise ja loogilise võrgu struktureerimiseks ..................................... 105
2.4.7. Võrgumudelid ...................................................................................................... 110
2.4.8. Juhtimistasandi tööstuslikud võrgud ................................................................... 119
2.4.9. Informatsioonitasandi võrgud .............................................................................. 120
2.4.10. Traadita side tööstuslikus keskkonnas ................................................................. 125
2.4.11. Traadita võrkude grupid ...................................................................................... 125
Enesekontrolliküsimused ..................................................................................................... 129
2.5. Mehhatroonika projekt ................................................................................................. 132
3. Ülesanded ............................................................................................................................ 138
3.1. Ülesanne: kahepoolse toimega silinder ........................................................................ 138
3.2. Ülesanne: kaudne juhtimine ......................................................................................... 140
3.3. Ülesanne: automaatne töö ............................................................................................ 141
3.4. Ülesanne: induktiivandur ............................................................................................. 142
3.5. Ülesanne: kahe pneumosilindriga rakenduse juhtimine .............................................. 142
Kasutatud allikad ......................................................................................................................... 145
Lisa 1: SIEMENS LOGO kontroller ........................................................................................... 146
Lisa 2: Lühendite loetelu ............................................................................................................. 166
Lisa 3: Vastused .......................................................................................................................... 168

Monteeri lihtsalt ja kiiresti

Riistvara montaa¾ on jaotatud etappideks ja toetatud õppevideodega. Vaata lähemalt.

 

Tarkvaratugi

Loe riistvaralist portide lugemist ja muutujate defineerimist toetava tarkvarateegi kohta

C++ on masinate keel
Maailmas kõige enam kasutusel olev seadmete programmeerimiseks kasutatav keel on C++ mis võimaldab väikestel kiipidel ökonoomselt programmiloogikat lahendada ja teha ka suuri kõrgkeelele omaseid andmetöötlusi. 

Populaarne Nano standard
Laiendusplaadi nanoTronic disainimisel on aluseks võetud Arduino Nano standard, mis võimaldab teha nii automatiseerimist, vanade asjade digitaliseerimist kui ka luua akutoitel töötavaid ökonoomseid mobiilsid seadmeid. 

Ülesanded samm-sammult
Selleks, et C++ paremini tundma õppida on loodud ülesannetekogu, milles saab alguses teha lihtsamaid, samm-sammult keele võimalusi tutvustavaid harjutusi ja siirduda siis järjest edasi jõukohaste väljakutsetega.

Projekti fookusest
Projekt nanoTronic on loodud eelkõige hariduslikel eesmärkidel, et edendada mehhatroonika erialal programmeerimise süvendatud õpet, parema struktuuri ja loogikakasutusega skriptide kirjutamist. 

Veebilehe disain ja CMS

Kaks eestikeelset õpikut

Robootika gümnaasiumile, Mehhatroonika ja robootika õpik, Eesti Teadusagentuur 2013 Laadi alla lehelt robootika ee ( Robootika gümnaasiumile ja Mehhatroonika komponentide õpikud annavad ülevaate nii valkonna üldistest põhimõtetest kui käsitlevad ka kõige olulisemaid süsteemiosi, mida mehhatroonikas kasutatakse, sh. andureid, kontrollereid, täitureid ja sidevõrkude ülesehitust

Kaks eestikeelset õpikut

nanotronic.eu © 2025 nanoTronic » Populaarne standard ja suur jõudlus