Montaa¾      Teegid      Ülesanded      
Arvutiarhitektuur Arvutiteaduses räägitakse tavaliselt kahest põhilisest arhitektuuritüübist, mille järgi protsessorid töötavad - kõige klassikalisem ja arvutites levinuim on Von Neumanni arhitektuur. Selle kõrval on teine, eraldi mälusid kasutav Harvardi arhitektuur kasutusel mikrokontrollerites ja DSP-protsessorites, kus on kõrgemad nõudmised kiirusele ja efektiivsusele. 👉 Lühidalt: DSP-protsessor on spetsialiseeritud arvutuskiip , mis on loodud digitaalse info (heli, pilt, signaalid) ülikiireks ja efektiivseks töötlemiseks – erinevalt tavalisest protsessorist, mis peab suutma kõike natuke teha, aga pole nii optimeeritud Arvutiarhitektuur

Programmeerimine

C++ keele põhjal, praktiliste harjutustega

Arvutiarhitektuur

Arvutiteaduses räägitakse tavaliselt kahest põhilisest arhitektuuritüübist, mille järgi protsessorid töötavad - kõige klassikalisem ja arvutites levinuim on Von Neumanni arhitektuur. Selle kõrval on teine, eraldi mälusid kasutav Harvardi arhitektuur kasutusel mikrokontrollerites ja DSP-protsessorites, kus on kõrgemad nõudmised kiirusele ja efektiivsusele.

Arvutiarhitektuur
  1. Von Neumanni arhitektuur

    • Kõige levinum klassikaline arhitektuur.

    • Programmi käsud ja andmed asuvad samas operatiivmälus.

    • Protsessor loeb käsud järjestikku mälust ning täidab need.

    • Probleem: tekib „von Neumanni kitsaskoht“ (ingl. bottleneck) – protsessor peab kordamööda lugema käske ja andmeid ühest samast siini kaudu, mis võib töö aeglustada.

  2. Harvardi arhitektuur

    • Kasutab eraldi mälusid käskudele ja andmetele.

    • See võimaldab korraga lugeda nii programmi käske kui ka töödelda andmeid.

    • Seda kasutatakse tihti mikrokontrollerites, DSP-protsessorites ja olukordades, kus on vaja kiiret ning efektiivset töötlemist.


 

Kuidas protsessor loeb programmi ja kasutab operatiivmälu?

 

  1. Käsu lugemine (fetch):

    • Protsessor hoiab programmi täitmise kohta programmi loenduris (PC – Program Counter).

    • PC näitab mäluaadressile, kus järgmine käsk asub.

    • Protsessor loeb käsu operatiivmälust protsessori käsuregistrisse.

  2. Käsu dekodeerimine (decode):

    • Protsessori dekooder „tõlgib“, mida käsk tähendab (nt liida kaks arvu, kirjuta väärtus mällu, hüppa teise kohta programmis).

  3. Käsu täitmine (execute):

    • Protsessori aritmeetika-loogikaüksus (ALU) või muu täiturüksus täidab käsu.

    • Vajadusel loetakse/laiakse andmeid mälust registritesse või registritest mällu.

  4. Tulemuse salvestamine (store):

    • Kui käsk eeldab tulemuse talletamist, salvestatakse see kas registrisse või mällu.

  5. Programmi loenduri uuendamine:

    • Tavaliselt PC suureneb järgmise käsu peale, aga kui käsk oli hüpe või haru (branch), siis muudetakse PC väärtust ja programm jätkub teisest kohast.


👉 Kokkuvõttes:

  • Kaks peamist arhitektuuritüüpi: Von Neumann ja Harvard.

  • Protsessor töötab tsükliliselt: fetch → decode → execute → store.

  • Operatiivmälu on programmikäskude ja andmete hoidmise koht, mida protsessor kasutab programmi täitmisel.

 

DSP-protsessor (Digital Signal Processor)

 

DSP-protsessor on eriline protsessoritüüp, mis on mõeldud digitaalsignaalide (heli, pilt, video, mõõteandmed jms) kiireks töötlemiseks.

Kui tavapärane üldotstarbeline protsessor (nt Intel Core või AMD Ryzen) on loodud laia ringi programmide jooksutamiseks, siis DSP on optimeeritud väga spetsiifiliste matemaatiliste operatsioonide jaoks.


 

Peamised omadused:

 

  1. Optimeeritud matemaatika jaoks

    • Eriti kiire liitmine, lahutamine, korrutamine ja akumuleerimine (MAC – Multiply-Accumulate), mis on väga sagedased signaalitöötluses.

  2. Harvardi arhitektuur

    • Tihti kasutab Harvardi arhitektuuri, et korraga lugeda käsku ja andmeid → annab suurema töökiiruse.

  3. Reaalajas töötlemine

    • DSP peab sageli töötlema andmeid "reaalajas" (nt muusika mängimine, telefoni heli kodeerimine/dekodeerimine).

    • See tähendab, et andmete töötlemine peab toimuma samal ajal, kui need sisenevad süsteemi (ilma viivituseta).

  4. Sisseehitatud erifunktsioonid

    • Spetsiaalsed registrid, paralleelarvutusvõime, kiire sisend-väljund (I/O) signaalide jaoks.


 

Näited, kus DSP-sid kasutatakse:

 

  • Helitöötlus: kõrvaklapid, helivõimendid, nutitelefonid (müra vähendamine, ekvalaiserid).

  • Pilditöötlus: digikaamerad, videokodeerimine (JPEG, MPEG, H.264).

  • Telekommunikatsioon: mobiilside, modemid, satelliitside.

  • Tööstus ja teadus: andurite signaalide töötlemine, meditsiiniseadmed (nt EKG analüüs).

  • Autod: mootori juhtimine, radar ja lidar.


👉 Lühidalt:
DSP-protsessor on spetsialiseeritud arvutuskiip, mis on loodud digitaalse info (heli, pilt, signaalid) ülikiireks ja efektiivseks töötlemiseks – erinevalt tavalisest protsessorist, mis peab suutma kõike natuke teha, aga pole nii optimeeritud.

Monteeri lihtsalt ja kiiresti

Riistvara montaa¾ on jaotatud etappideks ja toetatud õppevideodega. Vaata lähemalt.

 

Tarkvaratugi

Loe riistvaralist portide lugemist ja muutujate defineerimist toetava tarkvarateegi kohta

C++ on masinate keel
Maailmas kõige enam kasutusel olev seadmete programmeerimiseks kasutatav keel on C++ mis võimaldab väikestel kiipidel ökonoomselt programmiloogikat lahendada ja teha ka suuri kõrgkeelele omaseid andmetöötlusi. 

Populaarne Nano standard
Laiendusplaadi nanoTronic disainimisel on aluseks võetud Arduino Nano standard, mis võimaldab teha nii automatiseerimist, vanade asjade digitaliseerimist kui ka luua akutoitel töötavaid ökonoomseid mobiilsid seadmeid. 

Ülesanded samm-sammult
Selleks, et C++ paremini tundma õppida on loodud ülesannetekogu, milles saab alguses teha lihtsamaid, samm-sammult keele võimalusi tutvustavaid harjutusi ja siirduda siis järjest edasi jõukohaste väljakutsetega.

Projekti fookusest
Projekt nanoTronic on loodud eelkõige hariduslikel eesmärkidel, et edendada mehhatroonika erialal programmeerimise süvendatud õpet, parema struktuuri ja loogikakasutusega skriptide kirjutamist. 

Veebilehe disain ja CMS

Arvutiarhitektuur

Von Neumanni arhitektuur Kõige levinum klassikaline arhitektuur Programmi käsud ja andmed asuvad samas operatiivmälus Arvutiteaduses räägitakse tavaliselt kahest põhilisest arhitektuuritüübist, mille järgi protsessorid töötavad - kõige klassikalisem ja arvutites levinuim on Von Neumanni arhitektuur. Selle kõrval on teine, eraldi mälusid kasutav Harvardi arhitektuur kasutusel mikrokontrollerites ja DSP-protsessorites, kus on kõrgemad nõudmised kiirusele ja efektiivsusele.

Arvutiarhitektuur

nanotronic.eu © 2025 nanoTronic » Populaarne standard ja suur jõudlus